Tallink pettis analüütikute ootusi

Tõsi, käive LHV analüütikuid oluliselt ei üllatanud – reisijate arvu kasvu tulemusena suurenesid pileti- ja pardamüügi tulud, madalama kütuse hinna tõttu vähenesid kaubaveo tulud (kütuse hinnalisa on üks komponent kaubavedude hinnast) ning väiksema arvu laevade prahtimisest vähenesid oluliselt ka prahtimistulud. Äritegevuse kasumlikkuse puhul olid analüütikute ootused aga palju optimistlikumad kui tegelikkus.

„Eeldasime, et nii hulga positiivsete kui ka negatiivsete tegurite koosmõjul kujuneb kasumlikkus siiski suuremaks kui aasta varem,“ kinnitas LHV Panga vanemanalüütik Joonas Joost ja nentis, et tegelikult jäi kulumieelne ärikasum (EBITDA) oodatust siiski palju madalamaks ning langes eelmise aastaga võrreldes 16,5%. Vanemanalüütiku sõnul mõjutasid seda negatiivselt nii Superstari müügiga kaasnenud prahtimiskulu, aga ka Silja Europa liinile tulekuga seotud ühekordsed kulud ning aasta varasemaga võrreldes väiksemad tulud laevade prahtimisest. Liinide lõikes paranesid Eesti-Soome liini erandiga kõikide teiste liinide tulemused.

Kasuks tuli soodsam kütus

Positiivse poole pealt mõjutas analüütikute hinnangul esimese kvartali tulemusi madalam kütuse hind. Kuna ka finants- ja tulumaksukulud langesid ning jäid oodatust madalamaks, kujunes lõppkokkuvõtteks Tallinki kvartali 12 miljoni euro suurune puhaskahjum madalamaks kui aastatagune 13,3 miljoni euro suurune kahjum.

„Me ootasime siiski veel madalamat, ainult 6,1 miljoni euro suurust kahjumit,“ täpsustas Joost, lisades, et esimene kvartal on Tallinkile madalahooaeg ning seetõttu on ettevõte alati sellel perioodil kahjumit teeninud.

Aprilli esimeses pooles avaldatud Balti börsifirmade tulemuste eelvaates hindasid LHV analüütikud laevafirma aktsia õiglase hinna vahemikuks 1,05-1,15 eurot, mis annaks praeguselt hinnalt tõusupotentsiaaliks ligemale 5,2-15,2%.

Juba mõnda aega näevad Baltikumi suurima börsifirma aktsia käekäiku optimistlikult ka Swedbanki analüütikud, kes kinnitasid veidi vähem kui kahe nädala eest klientidele saadetud teates üle juba varem Tallinki aktsiale antud tugeva osta-soovituse (strong buy). Analüütikud kinnitasid ettevõtte hinnasihiks 1,25 eurot, mis tänaseltki hinnalt annaks aktsiale 12 kuu lõikes tõusuruumi rohkem kui 25% jagu.

Swedbank ootas oluliselt paremaid numbreid

Kas laevafirma värsked tulemused analüütikuid meelt muutma panevad, pole veel paraku teada, ent 13. aprillil avaldatud Tallinna börsifirmade tulemuste eelvaates suhtusid nad esimese kvartali tulemustesse oluliselt optimistlikumalt, kui selleks tagantjärgi põhjust olnuks. 

Analüütikud prognoosisid Tallinki esimese kvartali EBITDAks 23,44 miljonit eurot ehk mullu sama ajaga võrreldes 20% suurust kasvu. Tegelikult vähenes aga kontserni kulumieelne kasum 16,3% võrra, 16,3 miljonile eurole. Samuti prognoosisid analüütikud ettevõttele 5% suurust käibekasvu, mis tähendanuks 199 miljoni euro suurust müügitulemust. Tegelikult kasvas kontserni auditeerimata müügitulu esimeses kvartalis 1,4% võrra, 192,8 miljonile eurole.

Vastukaaluks mullusele 13,35 miljoni euro suurusele puhaskahjumile ootas Swedbank tänavu puhaskahjumiks 3,16 miljonit eurot. Laevafirma üllatas aga hoopis prognoositust pea neli korda suurema kahjumiga – auditeerimata puhaskahjum vähenes esimeses kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1,3 miljoni euro ehk 9,9% võrra, 12 miljonile eurole (0,018 eurot aktsia kohta).

Samas vedasid Tallink ja tema tütarettevõtted esimeses kvartalis kokku 2 miljonit reisijat, mida on 8,9% rohkem kui eelmise aasta esimeses kvartalis. Börsifirma teatel kasvas madalhooajal reisijate arv kõikidel liinidel.

Väikeinvestor näeb II kvartalit tumedates toonides

Tänavu märtsi esimesel nädalal kõik oma Tallinki aktsiad müünud rootslasest väikeinvestor Stefan Andersson tõdes, et laevafirma esimese kvartali tulemusi mõjutas oluliselt äärmiselt soodne nafta hind ning on positiivne, et varem väga kõrged finantskulud on hakanud vähenema.

„Esimese kvartali mahud olid tugevad, aga seda võisid mõjutada lihavõtted,“ märkis ta. „Teine kvartal tuleb ilmselt palju nõrgem kui mullu. Silja Europa oli mullu fantastiline kasumiallikas, nüüd on see pigem probleem. Superstar kannab kulusid ja on raske uskuda, et Megastar suudab tulles tulusid suurendada, võrreldes sellega, kui Superstar oleks jäänud.“

Ehkki Andersson on tunnistanud, et loobus Tallinki aktsiatest liiga vara, pole tema hinnangul ajalooliselt pärast aktsiate esmast avalikku pakkumist mitte kunagi varem olnud halb mõte osta Tallinki aktsiat siis, kui see kaupleb alla 70 eurosendi taset, ja müüa siis, kui osaku hind küündib üle 90 eurosendi.

Hiigeldividend kiideti heaks

Vaatamata sellele, et Tallinki tulemused jäid enamjaolt nii Swedbanki kui ka LHV analüütikute ootustele alla, on põhjust rõõmustamiseks neil aktsionäridel, kes peavad lugu suurtest dividendidest. Nimelt toimus kolmapäeval Tallinki võlakirjaomanike koosolek, kus kiideti heaks ettepanek maksta kogu eelmise aasta kasum dividendideks.

Mullu teenis laevafirma 59,1 miljonit eurot puhaskasumit, mis tähendab, et dividendi suuruseks teeb see ligi 9 senti aktsia kohta. Eelmisel aastal oli Tallinki dividend 2 senti aktsia kohta, 2014. aastal 3 senti, 2013. aastal 5 senti.

Laevafirma aktsia on täna Tallinna börsil tulemustele reageerinud 0,20% suuruse langusega, langedes ligemale 280 000 euro suuruse käibe juures 0,989 eurole.